Super!Meil olid lapsed eiemlne N viimast pe4eva lasteaias. LL hooaja viimast korda, aga A no ikka pe4ris-pe4ris viimast korda. Hommikul haarasime Viru algusest lillekimbud kaasa. Kui siis fchele A f5petajale hommikul andsin no suutsin ikka pisara alla neelata. Aga kui siis f5htul uuesti lasteaia poole sf5itsin fcksi autos, pe4ikseprillid ees mf5tlesin sf5nadele, mida ma soovin f5petajale f6elda sedasi fcksi oli lihtne, korraga blokid omal mf5tted e4ra, neelad pisarad alla ja varsti proovid uuesti sf5nastada. Aga kui siis lasteaias rfchma ukse lahti tegin, et asjad kapist vf5tta, siis lf5id pf5lved nf5rgaks. Ma ju ometigi olen oodanud seda aega, kus ei pea enam 9 km sinna lasteaeda sf5itma, aga ma olen seda ust 5 aastat je4rjest igape4evaselt lahti teinud . Re4e4kimata sellest, et kui ma siis f5ues f5petaja poole sammusin, ei tulnud mul enam fchtegi sf5na, pisarad voolasid ja sfcda oli ve4ga vastakaid tundeid te4is ;-)Vot selline emotsionaalne kogemus oli mul. d5htune f5petaja f5nneks ohjas oma tundeid juba suure kogemusega, sest ma ei kujuta ette, mis muidu veel saanud oleks ;-)Aga pildid need hambutud kooliminejad ja need sirged juuksed oi kuidas ma mf5istan Ketlinit ;-)