Mina taasleidsin oma luisegmkire alles kuu aega tagasi. Lihtsalt tundsin, et ei taha enam ainult blogimaailma lugeda, et vot, nfcfcd on aeg raamatukokku marssida (muide, je4rgmisel pe4eval peale lugemise alustamist hakkas mu arvuti streikima, solvus vist) ja loomulikult alustasin ka just Minu-sarjaga (te4nu blogimaailmale). Esimeseks valisin Minu Taani, sest mul omal sf5brad taanlased. Ja mulle see niive4ga meeldis ja tekkis tunne, et kui kunagi lapsed suured ja fcksi peaks je4e4ma, siis just Taani on see koht, kuhu isegi niimoodi minna tahaks. Teiseks oli Itaalia, see tekitas just vastupidiseid tundeid, et ainult mitte sinna. Kolmas oli Eesti1, ve4ga lahe. Eesti2 on hetkel ve4ljas, ootan je4rjekorras. Just eile lf5petasin Hispaania. Algul mind he4iris natuke raamatu stiil, aga lf5puks harjusin e4ra ja hakkas isegi meeldima. Samas tuli tunne, et nfcfcd tahaks vahele midagi muud ja te4na hommikul lugesingi hoopis muud (kuna mul hetkel puhkus, siis lugesingi raamatu korraga otsast lf5puni Risume4e ja lahistasin lf5pus nutta kui segane :), ammu pole end enam nii he4sti tundnud). Tahaqks ka Minu Kanadat lugeda, aga meie raamatukogul seda polegi. :(. Nfcfcd siis peab vaatama, kas neil Nepaali on. ;) Austraalia ootab f6f6kapil hetkel je4rge.